AI ja kosmos: kuidas tehisintellekt muudab kosmosetehnoloogiaid

Tehisintellekt on järk-järgult muutumas kosmosetehnoloogia osaks. Kui varem tegid satelliitide ja kosmoselaevadega seotud otsuseid enamasti Maal asuvad operaatorid, siis tänapäevased süsteemid saavad üha enam võimalusi andmete iseseisvaks analüüsimiseks, navigeerimiseks ja üksikute toimingute sooritamiseks.

Üks peamisi suundi on tehisintellekti kasutamine otse satelliitide pardal. Selle asemel, et saata Maale kogu kogutud teave, võib kosmosesõiduk andmeid eelnevalt töödelda ja edastada vaid kõige olulisemad tulemused. ESA juba kasutab ja uurib selliseid tehnoloogiaid satelliidipiltide töötlemiseks ning objektide tuvastamiseks Maa pinnal.

2026. aastal teatas NASA georuumilise tehisintellekti mudeli Prithvi paigutamisest kahele orbitaalplatvormile. Mudel on mõeldud Maa seireks ja näitab, kuidas osa andmeanalüüsist liigub järk-järgult otse kosmosesse.

Autonoomsed satelliidid

Järgmine samm on muuta satelliidid iseseisvamaks. Tehisintellekt võib aidata neil analüüsida seadmete seisukorda, valida tegevusi ja reageerida muutustele ilma operaatorite pideva sekkumiseta.

Näiteks arendab ESA kõrgelt autonoomsete satelliidisüsteemide kontseptsioone ning kaalub tehisintellekti kasutamist nii üksikute satelliitide kui ka tervete satelliidikonstellatsioonide juhtimiseks. See on eriti oluline seoses orbiidil olevate aparaatide arvu kasvuga.

Tehisintellekti saab kasutada ka kosmosesüsteemide tehnilise seisukorra jälgimiseks. ESA projekti ORBIT-STAR raames lõid teadlased demonstratsioonisüsteemi, mis analüüsib Rahvusvahelise Kosmosejaama telemeetriat, aitab tuvastada võimalikke rikkeid ning määrata meetmeid edasiste probleemide ennetamiseks.

Navigeerimine ilma pideva ühenduseta Maaga

Kaugkosmosemissioonide puhul muutub autonoomne navigeerimine eriti oluliseks. Mida kaugemal aparaat Maast asub, seda rohkem aega kulub käskude edastamiseks ja vastuse saamiseks.

2026. aasta augustis teatas NASA laiendatud missiooni Starling tulemustest; selle käigus katsetasid väikesed satelliidid navigeerimist, mis ei sõltunud tavapärasest navigatsioonivõrgust. Süsteem FALCON kasutas aparaadi asukoha määramiseks kosmoses asuvate objektide vaatlemist. Selliseid tehnoloogiaid peetakse aluseks tulevastele satelliidirühmadele Kuu läheduses ja teistele autonoomsetele kosmosemissioonidele.

Tehisintellekt Kuu ja planeetide uurimiseks

Autonoomsus on eriti oluline robotite jaoks, mis tegutsevad teiste taevakehade pinnal. Kuul või Marsil võib seade sattuda olukorda, kus Maalt pole võimalik kiiresti juhiseid saada.

ESA käivitas 2026. aasta juunis eraldi programmi „Embodied Intelligence for Autonomous Space Systems“ (kehastatud intelligentsus autonoomsete kosmosesüsteemide jaoks) , mille eesmärk on luua kosmoseroboteid, mis suudavad iseseisvalt tajuda ümbritsevat keskkonda, langetada otsuseid ja sooritada toiminguid. Erilist tähelepanu pööratakse tulevastele robotitele, mis on mõeldud Kuu uurimiseks.

Samuti teatas NASA 2026. aasta septembris tehisintellektisüsteemi ASTRA välikatsetustest; süsteem on mõeldud tulevasteks autonoomseteks teadusmissioonideks. Tehnoloogia eesmärk on aidata robotsüsteemidel valida uurimiseks kõige huvitavamaid objekte ning kasutada olemasolevat aega ja ressursse tõhusamalt.

Kosmos muutub üha autonoomsemaks.

Tehisintellekti areng muudab lähenemist kosmosemissioonidele. Satelliit või robot muutub järk-järgult seadmest, mis võtab Maalt vastu käske, süsteemiks, mis suudab olukorda iseseisvalt analüüsida ja osa ülesandeid täita.

See ei tähenda siiski täielikku loobumist inimpoolsest juhtimisest. Kosmoses kasutatavad tehisintellektisüsteemid peavad toimima piiratud arvutusressursside, sideviivituste ja vigade kõrge hinna tingimustes. Seetõttu on töökindlus, algoritmide kontrollimine ja juhitavus endiselt põhinõuded. ESA rõhutab eraldi vajadust tehisintellekti ohutu rakendamise järele kosmosesüsteemides.

Mis edasi?

Lähiaastatel võib tehisintellektist saada uute kosmosesüsteemide üks põhikomponente:

* AI-satelliidid – andmete töötlemine vahetult orbiidil;

* Autonomous Navigation — autonoomne navigeerimine;

* AI-põhine kosmoserobootika – autonoomsed kulgurid ja robotid;

* AI-põhine Maa seire — Maa pinna analüüs;

* AI Mission Control – missioonide juhtimise automatiseerimine;

* AI-põhised kosmosesülemid — väikeste satelliitide rühmade omavaheline koostöö;

* AI Deep Space – kosmosesondide autonoomne töö Maast kaugel.

AI ja kosmose valdkonna peamine idee ei ole asendada inimest kosmoses, vaid võimaldada kosmosesondidel ülesannetega iseseisvalt toime tulla olukordades, kus pidev side Maaga on võimatu või liiga aeglane.

Selle tehnoloogia arenedes võivad satelliidid, kulgurid ja muud kosmosesondid muutuda üha iseseisvamaks – alates andmete töötlemisest orbiidil kuni otsuste langetamiseni teiste maailmade uurimise käigus.