Veokid Euroopas muutuvad nutikamaks: millised automatiseerimissüsteemid on juba kasutusel

Kaasaegne veok muutub järk-järgult keerukaks elektrooniliseks süsteemiks. Kaamerad, radarid, GPS, andurid ja tarkvara aitavad juhil juba jälgida teed, püsida sõidurajal, hoida pikivahet ja märgata ohtu olukordades, kus inimene ei pruugi jõuda reageerida.

Samas ei ole praegu juttu juhist täielikust loobumisest. Euroopas on tänapäeval peamiseks suunaks inimese abistamine, mitte tema massiline asendamine autonoomse juhtimissüsteemiga.

Mis on juba jõudmas Euroopa veokitesse

Üheks peamiseks tehnoloogiaks on saanud adaptiivne püsikiirushoidik. See kasutab kaugusandureid ja hoiab automaatselt eesliikuva sõidukiga määratud vahemaad. Mõnede süsteemide puhul, nagu näiteks MAN ACC Stop & Go , suudab veok ummikus iseseisvalt kiirust vähendada ja uuesti liikuma hakata.

Järgmine samm on veoki püsimine sõidurajal. Kaamera jälgib teekattemärgistust ja elektroonika hoiatab juhti, kui sõiduk hakkab kõrvale kalduma. Täiuslikumad süsteemid suudavad liikumissuunda ka veidi korrigeerida. Selliseid funktsioone pakuvad juba MAN, Volvo Trucks ja Mercedes-Benz Trucks.

Suurt tähelepanu pööratakse automaatsele hädapidurdusele. Kui süsteem tuvastab kokkupõrkeohu ja juht ei reageeri, võib veok teda hoiatada ja automaatselt pidurdada. Kaasaegsed süsteemid arenevad ka selles suunas, et suudaksid tuvastada jalakäijaid ja jalgrattureid.

Eriliseks probleemiks on pimealad.

Suure veoauto juht ei suuda füüsiliselt näha kogu sõidukit ümbritsevat ala. Seetõttu paigaldavad tootjad lisakaameraid ja -andureid.

Näiteks kasutab Volvo Trucks süsteemi *Active Side Collision Avoidance Support* , mis suudab tuvastada pöörde ajal küljelt lähtuvat ohtu ja sekkuda sõiduki juhtimisse. Just jalgratturite kaitse sellistes olukordades oli üks süsteemidest, mida Euro NCAP raskeveokite esimeste katsetuste käigus eraldi hindas.

Tavaliste peeglite asemel varustatakse mõned veokid kaamerate ja kabiinis asuvate ekraanidega. Need võivad parandada nähtavust öösel ja vähendada nende alade hulka, mida juht vahetult ei näe.

Kaamerad hakkavad jälgima ka juhti ennast.

Veel üks suund on roolis oleva inimese seisundi jälgimine.

2025. aastal tutvustas Volvo uuendatud süsteemi Driver Alert Support , mis kasutab eraldi kaamerat juhi pilgu suuna jälgimiseks. Süsteem suudab tuvastada tähelepanu hajumise või unisuse märke. Alates 2025. aasta novembrist on see süsteem Volvo puhul standardvarustuses mitmetel Euroopa Liidus müüdavatel raske- ja keskmise kandevõimega veokitel.

See on eriti oluline praegu, kuna Euroopa õigusaktide nõuded muutuvad järk-järgult rangemaks. Alates 2026. aasta juulist kehtib ELis uutele veokitele nõuete järgmine etapp, mis näeb ette juhi tähelepanu hajumisest hoiatavaid süsteeme.

Ka GPS hakkab veokit juhtima.

Satelliitpositsioneerimist ei kasutata üksnes navigeerimiseks. Näiteks tutvustas Volvo 2025. aastal funktsiooni Safety Zones : süsteem määrab GPS-i abil veoki asukoha ja suudab eelnevalt määratletud tsoonides kiirust automaatselt piirata. Sõidukipargi jaoks on võimalik määrata oma piirangutega alasid.

Tekib huvitav olukord: veok suudab juba arvesse võtta mitte ainult seda, mida näevad tema kaamerad ja radarid, vaid ka seda, kus ta täpselt asub.

Euroopa liigub järk-järgult veoautode automatiseerimise suunas.

Euroopa eeskirjad on juba muutnud paljud ohutussüsteemid uute sõidukite puhul kohustuslikuks. Veokite jaoks on ette nähtud muu hulgas sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem, hädapidurdussüsteem, jalakäijate ja jalgratturite tuvastamine ohtlikes tsoonides, rehvirõhu jälgimine ja muud funktsioonid.

Samal ajal töötavad tootjad ulatuslikuma automatiseerimise kallal. Näiteks kaalub MAN järkjärgulist üleminekut juhiabisüsteemidelt automatiseeritud sõidule kindlatel marsruutidel ja logistikakeskuste vahel.

Nii muutub Euroopa veok omamoodi „teiseks juhiks“: see jälgib teed, kontrollib vahemaad, hoiab sõidurada, märkab ohtu, jälgib inimese seisundit ja kasutab andmeid oma asukoha kohta.

Ent täielikult iseseisev veok jääb esialgu alles järgmiseks etapiks. Tänapäeval pole tehnoloogiate peamine eesmärk mitte inimest kabiinist kõrvaldada, vaid muuta tema töö ohutumaks ja vähendada eksimuste tõenäosust.

Allikad: Euroopa Komisjon, EUR-Lex, Volvo Trucks, MAN Truck & Bus, Mercedes-Benz Trucks, Euro