Laiade rehvidega elektrijalgrattad on Euroopa turul üha laiemalt esindatud.

Euroopa turule ilmub üha rohkem elektrijalgrattaid, mis on välimuselt väga sarnased: kokkupandav raam, laia rehviga väikesed rattad, elektrimootor ja suur aku. Samas võivad nende nimed, kaubamärgid ja tootjad olla täiesti erinevad.

Euroopa turul pakutavate mudelite hulgas on näiteks ApeFox RH20, Skyjet 20 Nitro Pro, Bottecchia E-Fold Pit Bull, Coppi E-bike Fat 2, Engwe Engine Pro 2.0 ja Chamrider DTS425. Need kuuluvad ühte kiiresti kasvavasse segmenti – laiade rehvidega kompaktsete elektrijalgrataste hulka, mis on mõeldud nii linnasõitudeks ja vaba aja veetmiseks kui ka erineva kattega teedel sõitmiseks.

Euroopa turul jäävad selliste mudelite hinnad ligikaudu vahemikku 700–1500 eurot. Konkreetne hind sõltub akust, varustusest, piduritest, elektrimootori võimsusest, komplektsusest ja müügiriigist.

Sarnane konstruktsioon

Enamikul sellistest jalgratastest on kokkupandav raam, mis teeb transportimise ja hoiustamise mugavaks. Raamid võivad olla valmistatud terasest või alumiiniumisulamitest. Näiteks kasutatakse erinevates mudelites nii teraskonstruktsioone kui ka 6061-seeria alumiiniumraami.

Veel üks silmapaistev omadus on laiad rehvid mõõtudega ligikaudu 20 × 4 tolli. Selliseid jalgrattaid nimetatakse sageli *fatbike*'ideks või laia rehviga elektrijalgratasteks. Suuremahulised rehvid võimaldavad vähendada rehvirõhku ja muuta sõidu sujuvamaks ebatasasel pinnal, kruusal ning pinnasteedel.

Laiadel ratastel ja tugevdatud konstruktsioonil on aga ka oma varjukülg – kaal. Sõltuvalt varustusest võivad sellised elektrijalgrattad kaaluda ligikaudu 25–32 kg, mis on tunduvalt rohkem kui tavalisel linnajalgrattal.

Suured akud

Mudelitevaheline erinevus on eriti märgatav akude puhul. Leidub akusid vahemikus ligikaudu 360 Wh kuni üle 1000 Wh.

Näiteks 36 V ja 10 Ah aku vastab ligikaudu 360 Wh-le, samas kui 48 V ja 25 Ah aku mahutavus on juba umbes 1200 Wh . Suurem aku võimaldab potentsiaalselt läbida pikema vahemaa ilma laadimiseta, kuid suurendab ühtlasi jalgratta kaalu.

Selliste akude täielik laadimine võtab tavaliselt aega umbes 4–6 tundi, kuigi konkreetne kestus sõltub aku mahutavusest ja laadija võimsusest.

Kiirus ja Euroopa piirangud

Siinkohal on ostjal oluline mitte segi ajada jalgratta tehnilisi võimalusi selle lubatud kasutamisega teedel.

Standardse *pedelec*-tüüpi elektrijalgratta puhul, mis kuulub EL-i õigusaktides sätestatud vastava erandi alla, peab elektrimootori abi lakkama kiiruse 25 km/h saavutamisel ning mootori maksimaalne pidev nimivõimsus peab olema 250 W. Samuti peab abi lakkama, kui jalgrattur lõpetab pedaalimise.

Samas on mõned turul pakutavad elektrijalgrattad tehniliselt võimelised saavutama kiirust 40–50 km/h või enamgi. Sellised näitajad ei tähenda aga veel, et jalgratast võib avalikel teedel kasutada tavalise pedelec’ina. Sõltuvalt konkreetsetest omadustest ja kehtivast seadusandlusest võib see kuuluda hoopis teise sõidukikategooriasse ning nõuda täiendavate tingimuste täitmist.

Miks nad näevad peaaegu ühesugused välja?

Just selles seisnebki praeguse turu peamine eripära. Ostja võib kohata mitmeid praktiliselt ühesuguseid jalgrattaid: samasugused 20-tollised laiad rattad, sarnane kokkupandav raam, aku raami taga või istme all ning elektrimootor tagarattas.

Kuid sarnase välimuse taga võivad olla täiesti erinevad ettevõtted ja tootjad. Seetõttu ei tähenda nimed ApeFox, Skyjet, Bottecchia, Coppi, Engwe ja Chamrider üht ja sama mudelit ega tootjat.

Sellist jalgratast valides tasub vaadata kaugemale kui vaid välimus ja deklareeritud võimsus. Olulised on raami materjal, aku mahtuvus (Wh), pidurite tüüp, elektrisüsteemi kvaliteet, kaal, laadimisaeg, sõiduulatus ning varuosade ja hoolduse kättesaadavus.

Just see muutub tänapäeval Euroopa turul ostja jaoks oluliseks: sarnane välimus ei tähenda veel jalgratta võrdset kvaliteeti, omadusi ega juriidilist staatust.