Kuidas tehisintellekt muudab mikroskoope ja teleskoope

Veel hiljuti olid mikroskoop ja teleskoop ühes mõttes üsna lihtsad seadmed: inimene vaatas okulaari ja otsustas ise, mida täpselt näeb. Tänapäeval olukord järk-järgult muutub. Kaasaegsetesse seadmetesse jõuab tehisintellekt, mis muutub vaatleja omamoodi abiliseks.

Eriti märgatav on see digitaalsete mikroskoopide ja nutikate teleskoopide puhul. Kaamera jäädvustab kujutise, tarkvara töötleb seda ning masinõppealgoritmid aitavad esile tuua detaile, mida inimesel võib olla raske esmapilgul märgata.

Mikroskoop ei hakka mitte ainult näitama

Tavalise mikroskoobi puhul sõltub palju kasutaja kogemusest. Tuleb õigesti seadistada teravus, valgustus ja suurendus ning seejärel veel mõista, millele täpselt tasub tähelepanu pöörata. Kooliõpilasele või inimesele, kes otsustab esimest korda mikroskoobi all uurida taime, putukat või mineraali, ei ole see alati lihtne.

Tehisintellekt suudab osa sellest tööst enda peale võtta. See võib aidata pilti parandada, vähendada digitaalset müra, esile tuua objektide kontuure ja automaatselt leida huvipakkuvaid detaile. Mõnes süsteemis suudavad algoritmid tuvastada teatud objekte või võrrelda saadud pilti olemasolevate andmetega.

Tavalise kasutaja jaoks tähendab see üsna lihtsat asja: seadme seadistamisele kulub vähem aega ja rohkem – vaatlemisele endale.

Näiteks vaatleb inimene taimelehte. Kaamera jäädvustab kujutise, programm muudab selle teravamaks ning algoritm võib aidata juhtida tähelepanu pinnastruktuurile või üksikelementidele, mis on palja silmaga halvasti märgatavad.

Samas ei muuda tehisintellekt iga mikroskoopi laboriks. Kui optika on kehv või kaamera ei suuda tagada vajalikku detailsust, ei suuda tarkvaraline töötlus luua tegelikke, kuid puuduvaid detaile. See on oluline piirang, millele vahel ei mõelda.

Mis toimub teleskoopidega

Astronoomias on tehisintellekti mõju veelgi märgatavam. Kosmose vaatlemine on keerulisem kui laual oleva objekti jälgimine. Taevas muutub pidevalt, kujutis võib olla nõrk ja Maa atmosfäär takistab selge pildi saamist.

Nutiteleskoobid kasutavad kaameraid ja arvutitöötlust, et taevakehi automaatselt leida, nende asukohta jälgida ning mitmeid kaadreid üheks kvaliteetsemaks kujutiseks liita.

Just siin näeb tavainimene eriti hästi tänapäeva tehnoloogia kasu. Varem nõudsid teatud vaatlused astronoomiaalaseid teadmisi ja üsna tõsist varustust. Nüüd saab osa seadistusi teha automaatselt rakenduse kaudu.

Kasutaja valib huvipakkuva objekti – näiteks Kuu, planeedi, galaktika või udukogu – ning süsteem aitab selle üles leida ja vaatlust alustada. Pildistamise ajal võib tarkvara ühendada järjestikuseid kaadreid, parandades nii lõplikku fotot.

Tehisintellekt muudab vaatlused kättesaadavamaks

Peamine muutus ei seisne vaid pildikvaliteedis. Mikroskoobid ja teleskoobid muutuvad järk-järgult arusaadavamaks inimestele, kes pole nendega varem kokku puutunud.

Teleskoop võib viidata sellele, mis asub valitud taevaosas. Digitaalne mikroskoop suudab kujutist automaatselt töödelda ja aidata leida huvipakkuvat piirkonda. Tulevikus võivad sellised funktsioonid muutuda veelgi tavapärasemaks: seadmed ei näita vaid kujutist, vaid selgitavad kasutajale, mida ta sellel näha võib.

Siiski jääb lõplik otsus inimese teha. Tehisintellekt võib objekti esile tõsta, kujutist parandada või pakkuda välja võimaliku selgituse, kuid see ei tähenda, et tema järeldus on alati õige.

Sisuliselt on mikroskoobid ja teleskoobid muutumas lihtsatest vaatlusseadmetest digitaalseteks uurimisvahenditeks. Ja see on ehk kõige huvitavam muutus: mikromaailma või kosmose avastamiseks vajab inimene alguses üha vähem eriteadmisi.

Tehisintellekt ei asenda inimese silmi. Pigem aitab see neil silmadel rohkem näha.