Kuidas Eestis tehisintellekti kasutatakse: kes, kus ja milleks

Eesti on juba ammu tuntud kui üks Euroopa digitaalsemaid riike. Nüüd liigub riik aktiivselt järgmisse etappi – tehisintellekti laialdasema kasutamise poole. AI-d kasutavad juba tavainimesed, ettevõtted, koolid ja riigiasutused.

Peaaegu pooled internetikasutajad kasutavad juba AI-d

Statistikaameti andmetel lisati 2025. aastal internetikasutuse uuringusse esimest korda küsimused tehisintellekti kohta. Tulemus oli märkimisväärne: **peaaegu pooled Eesti internetikasutajad olid juba AI-lahendusi kasutanud** – näiteks tekstide kirjutamiseks, küsimustele vastuste otsimiseks või erineva sisu loomiseks.

Linnades kasutab tehisintellekti veidi üle poole internetikasutajatest, maapiirkondades on osakaal mõnevõrra väiksem. Samas ei ole erinevus linna ja maa vahel suur.

See tähendab, et AI on Eestis juba IT-ettevõtetest kaugemale jõudnud. Paljude inimeste jaoks on sellest saanud tavaline digivahend.

Ettevõtted kasutavad AI-d veel aktiivsemalt

2025. aastal kasutas 22% vähemalt 10 töötajaga Eesti ettevõtetest vähemalt ühte tehisintellekti tehnoloogiat. Aasta varem oli selliseid ettevõtteid 8 protsendipunkti võrra vähem. Statistikaameti uuring hõlmas umbes 3400 ettevõtet.

Eriti suur erinevus on suurte ja väikeste ettevõtete vahel. Ettevõtetest, kus töötab vähemalt 250 inimest, kasutab AI-d 53%.

Väiksemates ettevõtetes on tehnoloogia seni vähem levinud, kuid juba umbes iga viies alla 50 töötajaga ettevõte kasutab AI-tehnoloogiaid.

Milleks AI-d kasutatakse

Kõige levinum on kasutaja juhise põhjal teksti, kõne või programmeerimiskoodi genereerimine. Selliseid tööriistu kasutab 15% ettevõtetest.

Veel 12% ettevõtetest kasutab tekstikaeve tehnoloogiaid, umbes 4% kasutab masinõpet ning ligikaudu 1% autonoomseid robotmasinaid, mis suudavad hinnata ümbritsevat keskkonda ja teha selle põhjal iseseisvaid otsuseid.

Praktikas kasutatakse tehisintellekti väga erinevate ülesannete jaoks:

* tekstide ja dokumentide koostamiseks;

* klientidega suhtlemiseks;

* turunduseks ja müügiks;

* administratiivsete protsesside korraldamiseks;

* tõlkimiseks;

* kõne transkribeerimiseks;

* andmete analüüsimiseks;

* planeerimiseks;

* arenduseks ja innovatsiooniks;

* tootmise tõhustamiseks.

Kõige rohkem vajavad ettevõtted AI-d müügiks ja haldamiseks

Kasutusvaldkondadest on esikohal müük ja turundus ning administratiivne töö.

2025. aastal kasutas AI-d müügi või turunduse jaoks 11% ettevõtetest ning administratiivsetes protsessides 11,3%. Veel 5,8% kasutas AI-d raamatupidamises, kontrollis või finantsjuhtimises ning 4,6% infoturbe tagamiseks.

Tootmises kasutatakse AI-d seni märksa vähem: umbes 3,7% ettevõtetest rakendab seda tootmisprotsesside tõhustamiseks.

See näitab Eesti turu olulist eripära: praegu on AI sagedamini töötajate digitaalne abiline kui täielikult autonoomne masin.

Eesti viib AI ka koolidesse

Eraldi oluline valdkond on haridus.

2025. aastal käivitas Eesti AI Leap programmi, mille eesmärk on aidata õpilastel ja õpetajatel kasutada õppetöös tänapäevaseid tehisintellekti tööriistu.

Esimeses etapis oli programm suunatud 20 000 kümnenda ja üheteistkümnenda klassi õpilasele ning 3000 õpetajale. Edaspidi oli kavas laiendada seda kutseharidusse ja järgmistele õpilasrühmadele.

Mõte ei ole lihtsalt anda õpilastele juurdepääsu juturobotitele. Õpetajaid koolitatakse samuti selles, kuidas AI-d õppetöös õigesti kasutada ja kuidas rakendada seda õppimise suuremaks individualiseerimiseks.

Riik soovib kasutada AI-d kogu majanduses

2026. aasta jaanuaris käivitas Eesti valitsus koostöös ettevõtjatega riikliku algatuse Eesti.ai.

Selle eesmärk on tehisintellekti süsteemne rakendamine majanduse ja riigijuhtimise eri valdkondades. Prioriteetidena on nimetatud haridus, tervishoid ja julgeolek, samuti tööstus, energeetika ja keskkond.

Valitsus loodab, et AI kasutamine aitab suurendada tööviljakust ja luua uusi ärisuundi.

Miks liigub Eesti kiiresti AI suunas

Riigil on juba olemas oluline alus – digitaalsed riigi- ja äriteenused on laialt kasutusel.

2025. aastal oli internet kättesaadav 95% Eesti leibkondadest ning 92% internetikasutajatest kasutas internetipanka.

Seetõttu toimub Eestis üleminek tavalistelt digiteenustelt tehisintellekti kasutavatele teenustele suhteliselt loomulikult.

Mida see tähendab elanikele

Tavainimese jaoks ei tähenda AI Eestis enam ainult ChatGPT-d.

Tehisintellekt jõuab järk-järgult haridusse, ettevõtlusse, tõlkimisse, dokumentide töötlemisse, info haldamisse ja riiklikesse projektidesse. Tulevikus võib kasutaja üha sagedamini suhelda lihtsalt veebisaidi või rakenduse asemel intelligentse abilisega, kes suudab päringust aru saada ja mitu toimingut iseseisvalt ära teha.

Samas on Eesti alles üleminekufaasis. 22% ettevõtetest kasutab juba AI-d ning peaaegu pooled internetikasutajad on AI-tööriistu vähemalt proovinud. See tähendab, et tehnoloogiast on saanud riigi digielu märgatav osa, kuid täieliku levikuni on veel pikk tee.

Eesti peamine eripära seisneb praegu selles, et riik püüab AI-d kasutusele võtta korraga **ettevõtluses, hariduses, riigijuhtimises ja inimeste igapäevaelus.