Hiina on andnud kasutusse peeglitega kontsentreeritud päikeseelektrijaama Gansu provintsis. 30 000 peeglit ja 200 meetri kõrgused tornid võimaldavad toota puhast elektrienergiat ööpäevaringselt. Elektrijaam toodab aastas ligikaudu 1,8 miljardit kWh elektrit ning vähendab CO₂ heidet rohkem kui 1,5 miljoni tonni võrra.

Maailm seisab energeetikas suurte muutuste lävel ning üks olulisemaid tehnoloogiaid, mis aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest, on kontsentreeritud päikeseenergia. Hiina, mis on juba praegu taastuvenergia kasutuselevõtu üks maailma liidreid, on astunud järjekordse olulise sammu edasi, käivitades Gansu provintsis hiiglasliku peeglitega päikeseelektrijaama. See rajatis ei ole üksnes tehnoloogilise arengu näide, vaid ka sümbol Hiina püüdlustest saavutada süsinikuneutraalsus.


Peeglitega päikeseelektrijaam Gansu provintsis

Projekt rajati Gansu provintsi kõrbealale, kus päikeseenergia potentsiaal on erakordselt suur. Elektrijaam koosneb 30 000 heliostaadist – peeglitest, mis on varustatud Päikese liikumist jälgiva süsteemiga. Need peeglid suunavad päikesekiired kahele hiiglaslikule, 200 meetri kõrgusele tornile. Selle tulemusena tekib väga tugev valgusvoog, mis kuumutab soojuskandjat ja käivitab elektrienergia tootmise protsessi.

Projekti peamine uuendus seisneb selles, et tavapärase ühe torni asemel kasutatakse kahte torni. Hommikul suunavad peeglid päikesevalguse idatorni, pärastlõunal aga läänetorri. Selline lahendus tagab päikeseenergia ühtlasema jaotumise kogu päeva jooksul, vähendab energiakadusid ning suurendab elektrijaama kasutegurit.

Omadused ja tööpõhimõte

Elektrijaama aluseks on kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogia (CSP – Concentrated Solar Power). Iga peegel peegeldab ja suunab päikesevalgust väga suure täpsusega, kuumutades tornide tipus paiknevates vastuvõtjates olevat sulasoolade segu. Kuumutatud soojuskandjat kasutatakse auru tootmiseks, mis paneb tööle turbiinid ning võimaldab toota elektrienergiat.

Selle süsteemi suurim eelis on võimalus salvestada soojust sulasooladesse. Tänu sellele saab elektrit toota mitte ainult päevasel ajal, vaid ka öösel või vähese päikesekiirguse korral. Arvutuste kohaselt suudab elektrijaam toota ligikaudu 1,8 miljardit kilovatt-tundi elektrienergiat aastas, millest piisab umbes 170 000 majapidamise varustamiseks elektriga.

Tõhusus ja mõju keskkonnale

Võrreldes tavapäraste päikeseparkidega, mis kasutavad üksnes päikesepaneele, on Gansu peeglitega päikeseelektrijaamal mitu olulist eelist. Kõige tähtsam neist on soojusenergia salvestamise süsteem, mis võimaldab elektrijaamal jätkata elektri tootmist ka öösel ja pilvise ilmaga.

Peeglite peegeldustegur ületab 94%, mis võimaldab päikesekiirgust maksimaalselt koondada. Arendajate hinnangul on uue süsteemi kasutegur umbes 24% kõrgem kui tavapärastel CSP-elektrijaamadel. Lisaks aitab projekt vähendada süsinikdioksiidi (CO₂) heidet kuni 1,5 miljoni tonni võrra aastas.

Võrdlus teiste maailma projektidega

Maailmas on juba mitu suurt kontsentreeritud päikeseenergia projekti. Ameerika Ühendriikides Californias töötab Ivanpah' päikeseelektrijaam, mis koosneb kolmest tornist ja kümnetest tuhandetest peeglitest. Erinevalt Hiina elektrijaamast ei ole sellel aga sama arenenud soojusenergia salvestamise süsteemi, mistõttu ei suuda see öösel sama tõhusalt elektrit toota.

Marokos asub Noori päikeseenergiakompleks, kus kasutatakse erinevaid CSP-tehnoloogiaid, sealhulgas paraboolpeegleid. Ka seal põhineb süsteem siiski ühe torni lahendusel. Seetõttu on Gansu projekt maailma esimene kahe torni arhitektuuriga CSP-elektrijaam.

Nii ei ole Hiina loonud üksnes muljetavaldavat rajatist, vaid tutvustanud ka täiesti uut tehnilist lahendust, mis võib muuta päikeseenergia arendamise põhimõtteid kogu maailmas.

Sellised projektid on Hiina jaoks strateegilise tähtsusega. Riigi eesmärk on vähendada sõltuvust söel töötavatest elektrijaamadest ning suurendada taastuvenergia osakaalu. CSP-tehnoloogia kasutuselevõtt aitab mitmekesistada riigi energiasüsteemi ning kinnistada Hiina positsiooni puhta energia tehnoloogilise liidrina.

Allikas: pv-magazine